Posts

Järgne oma hingele

  Panen siia kirja noppeid headest mõtetest ja praktilistest nõuannetest, mis ühisväljas olevana mu jaoks helisema on jäänud ja mida läbi enda interpreteerinud olen. -           Me tuleme kõikidest olukordadest läbi, kui täielikult avame oma südame. Jah, praegune olukord võib tekitada vastupanu, viha, rahulolematust, võitlust – ja need on kõik inimlikud tunded ja nende kogemine igati okei. Aga võtmetähtsusega on minu arvates see tunne selle kerkides vastu võtta, seda märgata ja lahti lasta. Mitte võidelda ega alla suruda, vaid märgata ja seejärel vabaks lasta. Siis saab meie sisse tekkida tühi ruum, süda saab avaneda ja saab kogeda seda, mis järgmisena tekib – olgu selleks siis kergus või rõõm, aga see võib olla ka kurbus või enesehaletsus, kui me varem ei ole endale nende kogemist lubanud. Ka siin on oluline mitte oma mõttega tundetugevust lõputult juurde kütta, vaid siis, kui kogu oma vaatleja tähelepanuga oled emotsiooni piisavalt intensiivistanud, tunned ära hetke, mil oled v

Meeleolu hoidmisest

  Olen täheldanud, et see, kas on hommikul tahtmist voodist üles tõusta, sõltub paljuski sellest, kas on vajadust end kuhugi minekule sättida või mitte. Kui silmi avades meenub peagi eesootav kohtumine, mis oma olemuselt toredate kilda liigitub, on särtsakas algus päevale loodud. Justkui oma vajalikkuse tunnetamine siin inimkoosluste virrvarris, kus pelgalt oma olemasolu ja loomuliku kulgemisega on võimalik panustada suhtluse abil loodavasse ja tunda sellest tekkivat tänulikkkust juba ette. Kui aga terendab päev, mille struktuur ja seda toetav tegevus või olemine on puhtalt spontaansuse sünnitada, võib päeva koidikul kogetav meeleolu olla nii ja naa. On päevi, kus kontakt oma loojaolemusega on tugevam ja seega ka mõistmine sellest, et tundele eelnev mõte on tegelikult enese valida, on kohal. See on see sisemine distsipliin ja teadlik fookuse hoidmine, mis kindlalt püsides tugevneda saab ja sarnast – meeldivaid kogemusi – juurde võib tõmmata. Olles aga lubanud meelel lappama minna

Mis on üksteise jõustamine?

  Oleme kõik kuulnud öeldavat, et “Kõik on üks” ja “Kõik on kõigega seotud” või et “Kõik, mis teed, teed endale.”   Mida aga see laiemas plaanis tähendab? Kas sellele võiks anda või sellest otsida mingit sügavamat või erilisemat tähendust ka tänases koroonamaailma kontekstis? Oleme ju nõrkemiseni lugenud ja kuulnud arvamusi, pikemaid ja lühemaid arutlusi teemal, kuidas praegune aeg on meile kui kingitus, mis sunnib peatuma, endasse vaatama ja küsima, mis on see miski, mis on just minu eriline anne, mida olen tulnud siia maailmaga jagama ja mis mind ka piisava küllusega varustada võiks. Mis on see, mida tehes olen õnnelik ja rahul nii mina kui ka kõik kaaskondsed mu ümber, kes minu loodust osa saades tunnevad   end samuti puudutatuna energiast, mida mina oma loomingusse – tootesse, teenusesse või tegevusse - pannud olen. Olles kontaktis elu pausiga, selle vaikuse ja seisakuga enda ümber ning lubades sellel ühineda oma sisemise vaikusega, saan kuulama hakata neid sosinaid, mis m