Mina kui kogemusnõustaja

 

Oma eelmisses postituses rääkisin endast ja oma teekonnast, mis loomulikul viisil, soovides ühendada oma senised teadmised ja oskused oma elukogemuse ja isiksuseomadustega, viisid kogemusnõustajaks õppimiseni.

Olen veendumusel, et vigu ega eksimusi pole olemas, on vaid õppetunnid, ning et just katsumused, mida elu meile saadab ja nende armastusega vastuvõtmine on see, mis kujundab meist isiksuse, kes suudab jätkuvalt näha elu kui ime. On minugi teekonnal olnud erinevaid väljakutseid alates suhteprobleemidest, kaassõltuvusest ja abielulahutusest, töökiusamisest, -kaotusest ja sellega seonduvast identiteedikriisist, masendusest ja depressioonist, vanemate surma ja leinaga toimetulekust kuni terviseprobleemide ja eluaegsete diagnoosideni välja. Kuid täna ma tean, et kõigele on lahendus. Kui oled sügavas kriisis, on lahendus mitte su nina ees, vaid nurga taga, ja selleks et sinna nägema küündida, tahangi olla su jaoks pakkumas peeglit, et tunneksid ära omaenda väe ning leiaksid rõõmu ja uued horisondid muremägede tagant üles. 

Kogemusnõustajana olen su jaoks olemas, kui soovid oma väljakutsetele uut vaatenurka leida, sest usun, et kuigi oleme kõik erinevad, on elus ettetulevad olukorrad üldinimlikud ja lahendusteed sageli sarnased ning ka väljapääsud neist alati olemas. Ja kindlasti on igas katsumuses olemas kingitus, mille lahtipakkimisel kogemusnõustajana saangi sulle abiks olla.

Tahan olla valgus sinu teel, et suudaksid näha oma varjude taha ja sealt oma isiklikke aardeid leida. Tänasel päeval tunnen, et olen oma teadmistest, oskustest ja kogemustest, mis sulandunud mu loomusega, kristalliseerinud välja just selle pärli, mis särab nii iseenda kui kõigi kaasteeliste jaoks.